Suuremas osas Euroopast valitseb mõõdukas kliima, mida iseloomustavad selgelt eristuvad aastaajad, soojad suved ja külmad talved. Temperatuurimuutustega kaasneb aga veel üks oluline tegur, mida märkame sageli alles siis, kui see hakkab mõjutama meie enesetunnet – õhuniiskus.
Miks on siseõhu niiskustase oluline?
Kui õhk on liiga kuiv, kannatame kuiva naha ja limaskestade käes, magame halvemini, haigestume kergemini, hingamine muutub raskemaks ning nakkuste leviku risk suureneb. Liigne niiskus seevastu muudab ruumid umbseks, suurendab väsimust ning loob soodsad tingimused hallituse tekkeks nii hoone konstruktsioonidel kui ka kodumasinates.
Siseruumi niiskus muutub aasta jooksul oluliselt. Talvel on välisõhk külm ja loomult kuiv. Kui kütame kodu, soojeneb siseõhk ning suhteline niiskus langeb veelgi. Suvel on välisõhk tavaliselt soe ja niiske, mistõttu ruumidesse sisenev liigniiskus suurendab umbsust ja raskendab jahutamist. Kui ruumid on õhukindlad ning ventilatsioon ja niiskuse reguleerimine ei ole piisavad, tekib niiskustasakaalu häire.
Teadlaste hinnangul on inimesele kõige mugavam suhteline õhuniiskus vahemikus 40–60%. Selline niiskustase aitab aeglustada mikroobide levikut õhus olevate piiskade kaudu ning toetab tervislikku ja mugavat sisekliimat. Seega ei ole niiskustasakaalu hoidmine kodus pelgalt mugavuse küsimus – see on otseselt seotud meie tervisega.
Kuidas aitavad entalpia ventilatsiooniseadmed niiskust tasakaalus hoida?
Tavaline kondenseeruv soojustagastusseade elamutes saavutab umbes 90% temperatuuriefektiivsuse. Kondenseeruvad plaatsoojusvahetid ei tagasta aga niiskust, mistõttu kipub selliste vahetitega seadmeid kasutavates kodudes õhk talvel kuivaks muutuma. Rootorsoojusvaheti kondenseerib osa väljatõmmatava siseõhu niiskusest ja kannab selle sissetuleva värske õhuga edasi. Samuti eemaldab see osaliselt liigset siseõhu niiskust. Tavaliste soojusvahetite jõudlus ei pruugi siiski alati piisav olla. 2025–2026. aasta külm Euroopa talv näitas, kui kiiresti siseõhk kuivab, kui välisõhu temperatuur langeb −20°C-ni või alla selle ja kodu köetakse pidevalt. Kui niiskus langeb alla 30%, hakkame tundma eespool kirjeldatud negatiivseid mõjusid ja ebamugavust.
Komfovent DOMEKT elamute ventilatsiooniseadmed on saadaval nii vastuvooluga plaatsoojusvaheti kui ka rootorsoojusvaheti versioonides. Standardina on need kondenseerivas versioonis, valikuliselt aga entalpia versioonides. Entalpia vastuvooluga plaatsoojusvahetid suudavad tagastada kuni 87% soojusest ning tagavad 73% niiskuse ülekande efektiivsuse. Sorptsiooni-entalpia rootorsoojusvahetid on kõige tõhusam ja arenenum viis siseruumi niiskustasakaalu hoidmiseks – nende niiskuse taastamise efektiivsus ulatub kuni 90%-ni, võrreldes tüüpilise kondenseeruva vahetiga, mille näitaja on kuni 60%. Sorptsiooni-entalpia ventilatsiooniseadmega ei ole talvel kuiva õhu vastu võitlemiseks niisutajat vaja ning suvel, kui välisõhk on niiske, saab siseruumide kliimaseadme kulusid vähendada kuni 1,5 korda.
Vajadus või luksus?
Niiskustasakaalu hoidmine sorptsiooni-entalpia rootorsoojusvaheti abil on väga tõhus passiivne meetod sisekliima reguleerimiseks. Samuti kaob vajadus investeerida täiendavatesse õhuniisutitesse. Tegemist on ökonoomse ja pikaajalise lahendusega, mis töötab töökindlalt ka siis, kui välistemperatuur langeb kuni –30 °C. Võrreldes vastuvoolu plaatsoojusvahetiga seadmetega ei vaja see eelsoojendajat, õhuniisutajat ega kondensaadi äravoolusüsteemi.
Oluline on meeles pidada, et sorptsiooni-entalpia soojusvaheti mitte ainult ei säilita niiskust, see suudab seda ka osaliselt eemaldada, kui siseruumis on suvel või muul ajal liiga palju niiskust. Seetõttu on sellised ventilatsiooniseadmed mitmekülgne lahendus, mis aitab luua tervislikuma sisekliima, parandada igapäevast mugavust ning vähendada energiakulu ilma täiendavate süsteemide või lisainvesteeringuteta.
Kui soovid nõu, milline Komfoventi ventilatsioonilahendus sobib just sinu projekti jaoks, võta meiega ühendust – aitame valida õige seadme.
